Näiteks ostsime me Itaalia piletid ära. See tähendab, et 31.mail lendame Bukarestist Rooma, kus veedame kaks-kolm päeva, sealt sõidame Milaanosse ja sinnakanti mu õele külla. 10. juunil lendame Milaanost jälle tagasi Bukaresti. Seega kümme päeva Itaaliamaa pinnal. Piisavalt aega, et spagette ja pitsat pugistada.
Teine hea uudis on, et ma alustasin oma teise projektiga. Kuna lõpuks lihtsalt tundsin, et Prometeus ma ei tee peaaegu midagi. Viga pole ei minus ega ka Prometeus, lihtsalt lapsi seal eriti pole. Ja kui on, siis poisid, kes pole huvitatud ei meisterdamisest ega inglise keelest. Aga, tasapisi suudan ehk midagi ka neis muuta :)
Igatahes, uus projekt on mul kaugel kodust, ütleme et ümmarguselt tund aega võtab sinnasõit, kahe microbuziga. Tegemist on keskusega, kuhu vanemateta lapsed pärast kooli tulevad, seal neil aidatakse kodutöid teha, saavad mängida. Mina alustasin paarile lapsele inglise keele õpetamist, sellest on nad väga huvitatud. Edasiste plaanide hulka kuulub muidugi palju käsitööd (seda minult ka oodatakse innuga) ning lähiajal tahan käed külge panna nende tutikale õmblusmasinale, mida keegi veel karbistki välja pole võtnud. Kasutajaid lihtsalt pole olnud. Uskumatu :)
Sealsed lapsed elavad enamasti vanavanematega, sest vanemad on välismaale läinud ja nad maha jätnud. Mõnedel igaveseks. Samuti pidavat seal olema kasuperedes olevaid lapsi. Eks ajapikku selgub.
Kuidagi hea ning samas ka natuke kurb on kuulata, kuidas 12-aastane tüdruk räägib täiskasvanu kombel elust, vanematest ja sellest, kuidas ema lahkumine tema sõbranna "hukka" ajas. Hea oli aga kuulda, et õpetajad on neil head, justkui teised emad. Seda olen ma ka Prometeus tegelikult kohanud. Sealne käsitöö "õpetaja", kes tavakoolis mu arusaamistmööda hoopis kirjandust õpetab, hoolib väga tüdrukutest. Alati toob teed ja saiakesi, kui mõnel pikk päev olnud või kodus raske seis.
Nii neid väikeseid asju aeg-ajalt koguneb. Ja kui ka muidu on vilets olla, sest külmetus ligi tikkunud või kurb kellegi lahkumise pärast, siis peaaegu et alati leiab midagi, mille üle rõõmustada.
Oh, muide! Terve veebruarikuu kavatsen mina tervislikult toituda. Ei mingeid üleliigseid praetud toite ja saiakesi ja küpsiseid. Viimasel ajal neid liiga palju kätte juhtunud :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment