Kõigest õiges järjekorras.
Kui kevad sinitaevas lõõskas, käisin mina oma sakslasega linna avastamas. Neli tundi kuskil, kus ma varem käinud pole ja mina leidsin midagi, mille kunagi päris endale tahan saada. Leidsime ranna - siiani arvasime, et Chisinaus säärast asja ei leidu, aga võta nüüd näpust, leiab küll, kui otsida. Järv küll ujumiskõlbulik ei tundunud (eurostandarditest me ei hakka siin riigis ju üldse rääkimagi), kuid liival seisid mõned riietuskabiinid ja laste ronimispuud olid küll täiesti uued. Ümber järve on poolringis mets, kus inimesed värske õhu käes grillisid. Enda järelt ärakoristamisest ei ole siin ka keegi kuulnud. Kurb, sest kogu see paik on tõesti ilus.
Järve keskel oli (ja on siiani) saareke, mis tundus olevat justkui mõnest vanast filmist - saare peal suur draakoni pea, suu lahti. Mingisugune tunnel kuskile kaugusse viimas. Saarel oli ka väike kindlus, mille lähedalt väike sillake teisele, pisemale saarele viis. Oleks järvekaldalt mingisugunegi võimalus sinna saarele minna olnud, poleks ma sekunditki kahelnud. Kahjuks oli "paadisild" lootusetult katki. Koht tunduski üleüldiselt mahajäetud olevat, siiani pole keegi osanud mulle selle kohta midagi kindlat öelda, kuid ma uurin edasi. Kaldal oli ka suverestoran, uksed kinni pitseeritud. Kardinad veel ees ja sissepiiludes oli näha veel lava ja tervet sisustust, tervena. Järgmine kord lähen ja üritan millegagi pilte teha.
Kuna ilm oli ilus, otsustasime mööda seda sama jõge, mis järvega ühenduses oli, kodu poole jalutada. Tee viis läbi väikeste "aiamaade", mille otsesed aiad olid kokkuehitatud kõikvõimalikest vahenditest - hokikeppidest, autoustest, vanadest vedruvooditest.. Mööda seda jõge jalutades nägime ehk vaid kolme-nelja inimest, enamik neist kalastamas kõrkjate vahel. Ja kogu see paik oli nii puhas, võrreldes eelmise pargiga, ei usuks, et me isegi samas linnas olime. Kuid, kus pole inimesi, ei ole ka prahti, eks. :)
Samuti olid vahepeal külas Juliani sõbrad Saksamaalt, kes ülepeakaela Moldovasse (või ehk siinsetesse naistesse või odavatesse suitsudesse) ära armusid.
Esimene aprill näiteks möödus suuremate ehmatusteta. Julian suutis küll oma ema peaaegu vanaemaks teha, kuid see oli ka kõik.
Ja käisin veel jalutamas, just hiljuti. Ühte teise parki läksin. Aga sellest tulevad pildid juba natuke hiljem. Ja jutt.
Huvitav tähelepanek - inimestele meeldib vist Modern Talking. Aeg-ajalt näen autosid allakeritud akendega mööda kihutamas, "You're my heart, you're my soul" kõlaritest mütsumas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment