Inimesed siin pole õnnelikud. Elu on halb. Ja kuidagi ääretult kurb on vaadata, kuidas nad trollis omavahel vaidlevad, kuidas õiendavad piletimüüjaga, sest sõidupileti hind tõusis kahele leile.
Kuidas nad kerjavad raha, kuna tööl ei käi. Eriti ehmatav on näha neid seismas tänaval, kopsupilt käes või lahtine mädanev haav nähtaval. Kuid kohalikud ütlesid, et enamik neist kuuluvad grupeeringusse, mida kutsutakse "begging mafia'ks". Teate ju küll, paljud neist tehakse vigaseks, et rohkem raha saada. Santidele ikka ju antakse.
Kolm päeva järjest (kui mitte rohkemgi) käisid siinsed pensionärid linnavalitsuse ees õigust taga nõudmas. Nimelt on neil pension ju 40-50 dollarit kuus, aga transpordi ja vee hinda tõsteti. Siin peavad isegi pensionärid ühistranspordi eest maksma. Linnapea lubas 70 lei eest kuus kompensatsiooni. See aga pole mitte midagi, kuna kuukaart on juba 150 leid.
Ja kogu selle protesti pärast oli liiklus kohutavalt aeglane, näiteks sõitis üks vabatahtlik Victor koju poole tunni asemel hoopis kaks tundi.
Ometi on nad sõbralikud. Uskumatult abivalmid ja lahked. Ja selle pärast nad mulle meeldivadki.
Käisin eile rokkfestivalil Rockhausen 2009. Üks suvaline tüüp tõstis mind oma õlale, nagu teeks ta selliseid asju iga päev, ühe kindla tõstega :) Nii nägin ma kontserti poole paremini. Teatavasti olen ma ju pisike ja kui paarteist kohalikku jorssi otsustavad nalja pärast rahva sees tõuklema hakata, ei piisa isegi suure saksa noormehe taha peitu pugemisest.
Muusika aga oli supervinge ja algaval nädalal muretsen endale kindlasti vähemalt kahe bändi loomingut ;)
Hommikul pidin Natašaga kirikusse minema, aga kuna ma olen haige ja jäin ööseks bd. Moscovei'sse, ei jõudnud ma kohe mitte kuidagi kella üheksaks hommikul koju. Mis seal siis ikka.
Lähen teen endale veel ühe tassi teed ja makarone.
Pe curînd!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment