Ametlikult viimane päev minu host-family's. Hommikul rumeenia keel, veidi ostlemist, töö ja siis ongi käes. Takso sõidab mu miljonile asjale järgi ja kümme minutit hiljem tirin juba oma tonnist kohvrit kolmandale korrusele. Kui kõik läheb plaanipäraselt. Aga siin ei lähe miski nii tegelikult.
Nagu täna hommikulgi - pidin siis minema migratsiooniametisse (või kuskile sarnasesse kohta) elamisluba ajama ja mille ma maha unustasin? Passi. Ärge küsige, mis käib ühe unise inimese peast läbi kell kümme hommikul. Igastahes mitte just need kõikse olulisemad asjad. Nii ma siis tormasin trolliga tagasi Buiucanisse, laualt pass, ning uuesti centru. Jätsin passi nädalaks neile, selleasemel sain ühe dokustaadi, mis kinnitab, et pass on nende käes ja elamisluba tegemisel.
Järgmisel neljapäeval on mul too plastikkaart siis lõpuks käes. Kauatehtud kaunikene, nagu öeldakse. Vähemalt on mul pilt seal isegi täiesti normaalne. Huh.
Ja kui keegi tahab teada, mida ma Eestist tahan, siis võtku teadmiseks: PIPARKOOGID ja kõik nendega kaasnev; helkur (Kärt päästab mu järgmisel nädalal, tänud!), Jenkki näts; Eesti šoksi võiks ju ka mõned kilod... ;)
Ahjaa, ja 12ndaks lubati siia lund! Eks näis, kas mu viimased lucky ticketid ka asja ette lähevad. Nimelt olen jälle hakanud neid "erilisi" saama.
Linna keskplatsil on püsti kohe päris esimene ametlik kuusepuu siin riigis. Sellesmõttes, et riigi poolt pandud. Eelmisel aastal olevat neil suur jama kogu selle kuuse ülespanemise ümber olnud. Ja nüüd siis 1. detsembrist on üks kohe eriti kullas-karras igihaljas rohelusehunnik rahvale rõõmuks. Ja õhtul on keskus täiesti tuledes. Tallinnas pole kunagi nii palju tulesid korraga olnud, isegi mitte Vanalinnas. Jube vinge. Luban, et teen pilte teile, kindlasti.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment