Lummeuppund päälinn

Möödunud nädalal suutsin ma end ära külmetada. Ega too just kõige keerulisem polnudki, vaja läks vaid palju lund ning vett mittekannatavaid saapaid. Teoorias olid mul ju saapad olemas, praktikas olid nad aga juba paar nädalat tagasi katki läinud. Nii ma siis lükkasin uute ostu edasi kuni reaalsus kallale tuli. Minu puhul siis külmetushaigus.
Neli päeva järjest sadas lund. On tegelikult täiesti võimalik, et viiendat päeva sadas ka, no üldse ei mäleta. Igastahes oleks linnas liiklemise jaoks vaja olnud eelnevaid kursuseid. Linnavalitsus tundus olevat paanikas lihtsalt seiskunud, tänavate puhastamisest polnud märkigi enne neljandat päeva ja siis ka lükati suurem lumi lihtsalt mõnelt suuremalt sõiduteelt kõrvale, jalakäijad katsugu ise kuidagi hakkama saada. Siiski on liikuda ohtlik, ükskõik kas jala või mõne transpordivahendiga - lahtise lume all on jäätunud asfalt. Aga ma ei kurda, kui poes käies tervete kontidega pääsed, on linn justkui talvevõlumaa.
Neljapäeva veetsin kodus voodisžiimi nautides ning kogu mu ümbrus oli salvrätikupakke ja tatilappe täis. Istusin peaaegu sõnaotsesesmõttes vati sees. Reedel Juliani viimase päeva puhul end tööle vedades sain pedagoogidelt pragada, et miks minul, noorel neiul, korralikke saapaid pole. No eks.
Pühapäeval oli üritus nimega Art Labyrinth. Kui ma ütlen teile vaid märksõnaks "Viljandi folk", siis suudate te juba ette kujutada mislaadi muusikat mu südamele seal mängiti. Täiesti uskumatult hästi tundsin end, justkui kodus oleksin olnud. Ansambleid erinevatest riikidest (nt. Serbia, Valgevene, Bulgaaria jne), väike ja mingil kummalisel moel ka hubane kontsert. Siin riigis on säärane üritus haruldane, kuna mainstreamist kõrvalekaldumisi ei eksisteeri. Muusika on vaid kas trance või house või siis see lihtsalt pole muusika. Sellist teistmoodi kultuurielamust oli väga värskendav saada. Soovijatele tehti näomaalinguid õhtu päädis tuleshowga lumes. Kokkuvõttes väga hästi veedetud õhtu.

Esmaspäeva hommikul võtsin kohaliku sõbra Artiomi ja läksin Valgevene saatkonda viisat taga nõudma. Tund aega ja 15 eurot hiljem pisteti pihku sedel, mille alusel järgmisel esmaspäeval siis passi koos viisaga lõpuks kätte saan. Tahaks nüüd natuke vinguda :D No et mis loogika alusel nemad ainult eurodes opereerivad. Ei Moldovas ega ka Valgevenes selle valuutaga kaubelda saa. Ja veelgi enam, kui Valgevenes ELi kodakondsusega isikule eraldi viisat vaja on, siis no mis erandi nad rahale teevad. Mina läksin saatkonda leidega, leidmaks eest kurja pilguga meesterahva, kes siis rahulolematult pead raputas. Nagu oleks see iseenesestmõistetav, et neil seal muu valuuta ei kehti. Artiom käis siis kärmelt raha vahetamas (see kurss on meeletu hetkel, eurosid leideks tasub vahetada, vastupidi on aga jube röövimine).
Seega, mu armsad kuulajad, järgmisel esmaspäeval kihutan Kiievi poole tuhatnelja, et sealt omakorda päevasele teekonnale asuda ja kolmapäevaks kodumaale jõuda. Oh happy day!

Ostsin ka endale siis vinged saapad. Nüüd käin ringi nagu linna eksinud jetibeebi, suured karvased saapad jalgadeotsas. Ja katsugu keegi nüüd tutistama tulla, minu jalad on soojas ja ei ükski külmetusepisik mulle ligi enam pääse. Voh!