Ei ole enam päris Moldova. Sest Marion käis reisil.

Mai lõpuga tuli ka kohutav kuumus.
29.mail oli plaanis Bukaresti hääletada, ilm oli soe ja päike paistis. Hommikul aga plaanid muutusid, kui mul sakslane mingi jubeda kõhuviirusega üles ärkas. Tuli varnast võtta plaan B, mis tähendas kähku-kähku bussijaamast õhtusele marsale piletite (2 x 225 EEK) ostmist. Enne seda tuli aga teha tiir poes ning apteegis ja minna postkontoritädilt pakki välja lunima. Paki oli nimelt juba kaks nädalat tagasi posti pannud mu parim sõbranna Riin ja oi kuidas ma seda ootasin. Paki sisu jäägu saladuseks, öelgem vaid nii palju, et kodumaist maiust oli ikka ka... ;)
Õhtul istusime ebamugavasse marsruutbussi, et 6-7 tunni pärast Bukarestis olla.
Ja 30. mai varahommikul me kohal olimegi, unised ja vingus, aga kohal. Kaks tiiru ümber mingi pargi ja McDonald's oligi avatud - ega saanud ju hommikusöögita jääda! Järgnesid esimesed seiklused Bukaresti metroos ja orienteerumine punktide Aparatorii Patriei metroopeatuse ja strada Stupilor nr 5 vahel. Number viite me ei leidnud, nii jäime lasteparki vedelema lootes õnnele, et Eestimaa au sealpool üleval hoidev Merilyn meid üles leiab. Ja leidiski. POlnud raske - lastepark oli number viie kõrval. Või vastupidi :)
Terve päeva veetsime siis linnapeal, pooleldi magamata, kuid ammugi teada, et uni on luuseritele. Metrooga mulle lausa meeldis sõita, oli puhas ja hää. Hiljem selgus, et Rooma omaga ei saa üldsegi võrrelda. Öö veetsime ilusate tüdrukute ja eksootilise noormehega ühes korteris. Hommikul võtsime ette uue tiiru linnas, et õhtul Bukaresti väiksemat lennujaama otsima hakata. Lennujaam oli no TÕESTI väike. Väiksem kui Tallinna oma enne laiendust. Ja check-in algas ka lubamatult hilja, 20 minutit enne lennuki oodatud lahkumist. Hiljem muidugi selgus, et ka lennukit pidime jupp aega ootama. Ah, mis seal ikka. Seltsis segasem ja pärast põletavast Bukarestist lahkumist ootas meid kahetunnise lennu kaugusel põletav Rooma.

-Jätkub-

Pilte näed SIIT, võta aga esimesed albumit lahti ja naudi.