Tead, ma ei jõudnudki koju pühapäeval. Sõitsin otse Botanicasse (nagu meie lasnamägi), kus lõpp-peatuses kohtusin oma mentori Nataliaga. Ülejäänud õhtu-öö veetsin tema töökaaslastega :) Superlahedad inimesed. Nüüd on mul nimekiri kohtadest mida külastada ja kui mõni rokk-kontsert tulema peaks, siis on kaaslased olemas. Vassili lubas mu wifi pulga enda peale võtta, eks näis siis mis saab. Selle ostmiseks peab vähemalt aasta aega riigis elama, lepingut vaja teha jne. Hoidke jätkuvalt pöialt.
Aga see kant, jube must. Praht vedeleb maas, koridorid haisevad, liftid on väga kahtlased ja majad 20-korruselised.
Ja eile tutvustas Natalia mulle kolme noort, kes kõik mingil ajal (nagu Nataliagi) Tallinnas stipendiumiga õppinud. Estonian School of Diplomacy. Ja neid pidi rohkem olema, kõik igatsevad Eestit. Uskumatu. Suure tõenäosusega hakkan Juliale eesti keelt õpetama ja ta hakkab mind mööda konsuleid ja loenguid vedama. Mulle väga sobib :)
Emmel on täna sünnipäev, niiet PALJU ÕNNE. Õhtul helistan koju.
Ja kui ma lõpuks julguse kokku võtan sinna turule sisse astuda (või kui leian kellegi, kellega minna), siis annan teada. See paistab eemalt nagu piraajadega bassein või herilasepesa. Kätt kohe kuidagi ei tahaks sisse pista.
Vähemalt on seal viinamarja kilo 1 leu (no tõõõesti).
Hm, ja Helina, SORRI. Läks sassi, jah. 1 on leu, mitu juba leid :) Katsu üle saada nüüd.
Musud ja paid ja mulţumesc kuulamast.
Mm.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment