First things first - suur-suur aitäh mu ilusate silmadega Vasilele! Nüüd on üks pisike Orange wifijubin mu Insiproni küljes ja saan nautida internetti KUS IGANES PAIKNEN. Seega, adjöö mu jahedad pärastlõunad Stefan cel Mare seltsis!
See nädal on olnud lühidalt öeldes põnev. Esmaspäeval käisime mõnedega teatris. Nimelt oli ühe raamatu esitlus, pärast mida näitlejad mõned stseenid tulevast etendusest esitasid. Kui nüüd rumeenia keelest aru ka saanud oleksin, oleks kõik super olnud. Väga meeldis. :)
Teisipäeval käisime Juliani/Alfi/Helene korterit koristamas. Te ei saa isegi kõige suurema tahtmise korral ette kujutada, MILLINE see kvartiira välja nägi. Prahti täis ostukäru esikus oli ainult murdosa kogu õudusest. Kapid täis kõikvõimalikke marineeritud aiasaadusi (hallitasid muidugi), eelmiste vabatahtlike poolt sinna jäetud riideid, raamatuid (varsti avame raamatukogu vist), katkiseid lampe ja mänguasju. Soodat oli millegipärast arusaamatult palju. Ja taldrikud - me võiksime tervele armeele süüa teha vist.
Ja nüüd see ostukäru. Tänu eelmistele kriminaalidest vabatahtlikele oleks Julian peaaegu viisast ilma jäänud. Nimelt laadisime me käru igasugu rämpsu täis, et see ära visata. Kuna prügišaht (jah, seal on selline asi t õ e s t i kasutuses) oli täis, sõitsime kolmekesi - mina, Julian ja käru - teiselepoole maja prügikasti juurde. Tagasi tulles jooksid meile järgi kaks õllekõhuga supermarketi turvameest (kui nad poleks töötõendit näidanud, poleks ma neist seda eales arvanud) ja hakkasid kisama, et nüüd kutsuvad nemad politsei ja kas me ka teame, kui palju see käru maksab. Mina oma vigases vene keeles üritasin olukorda selgitada, kuid noh, nemad ikka, et "poliţia, poliţia". Mis seal ikka, helistasime Marinale, sest muud me teha ei osanud. Kokkuvõttes läks meil vist tunnike ikka, ootasime Marinat ja politseid. Lõpuks viidi Julian jaoskonda (sest tema elab seal korteris, mina mitte), kus talle ainult sõnad peale loeti, et lärmata pärast kella 22 ei tohi. :D Ahjaa, ja niimoodi kuri-olemise vahepeale rääkis üks turvamees, kuidas tema kunagi omal ajal Tapal sõjaväes oli.
Neid Eestist huvituvaid inimesi siin ikka leidub tegelt, taksojuhid ka alati teavad midagi pri-Baltikast. Ühel oli pruut sealtkandist näiteks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment